|
Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas
Tallinna Polutehnikum
ARVUTITE JA INTERNETI
KASUTAMINE EESTI ELANIKE
HULGAS
Koostaja: Andrei Kubar
PA-96
Tallinn, 1998
SISUKORD:
Luhikokkuvote
Sissejuhatus
I Metoodika kirjeldus
II Tulemused
2.1. Arvuti kasutamine uldse
2.1.1. Uleuldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti kodus
2.3. Arvuti kasutamispohjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti kasutamine
2.3.3. E-maili kasutamine
2.4. Marksonade teadmine
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
LUHIKOKKUVOTE
Lahtuvalt Balti meediateabe AS poolt labiviidud esinduslikust uuringust
Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke
kasutanud kunagi oma elus arvutit.
•15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas
nende vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk ule kolme korra
vahem. Paevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-
74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
•Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel voi enamal
paeval nadalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada
jargmiste tunnustega 20-49aastased, korgharidusega ja heal jarjel olevad
inimesed.
•Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tookoht, millele
jargneb kool ja kodu. Kullatki tahtis on ka arvuti kasutamiskohana soprade
ja tuttavate kodu. Markimist vaarib kooli osatahtsus arvuti kasutuskohana
vaesemate ja maa-elanike hulgas.
•Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jargmise 12 kuu jooksul arvutit
kasutama hakata, mis voib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi
vorra.
•Arvuti kasutamise voimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on
seda ka teinud. Jargmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise voi
keegi pereliikmetest osta arvutit.
•Peamiseks pohjuseks, miks arvutit kasutatakse on
tekstitootlusprogrammide kasutamine, millele jargnevad arvutimangude
mangimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud
viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti
uhendusega arvuti. Markimist vaarib, et Eesti interneti kasutajate hulgas
sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale naitajale.
Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste parusmaa - 89% Eesti
interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti
kasutamise pohjuseks oli informatsiooni otsimine.
•E-maili suurt potentsiaali on markinud mitmed uurijad. Eestis on
saanud voi saatnud e-maili 5% elanikest.
•Teemaga seotud marksonadest teatakse koige paremini sona
"Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% koigist vastajatest.
•Erinevatest vaidetest, millega moodeti erinevaid hoiakuid ja hirme,
mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, palvis koige
suurema uksmeele internetipunktide idee (81% nous ideega). 73%
vastajatest noustus sellega, et arvuti jaab tanu oma hinnale rikkamate
inimeste parusmaaks. Vordselt 62% oli nous vaidetega "Mul ei ole mingit
kartust arvuti kasutamisel" (ei olnud nous 16%) ja "Arvuti peaks olema
peamiselt selleks, et teha tooasju" (ei olnud nous 30%). Koige vaiksem oli
noustujate ja mittenoustujate osakaal monevorra provotseeriva vaite, et
internetiga samavaarse info saab katte ka raamatute ja ajakirjanduse
vahendusel (46% nous ja 34% ei olnud nous).
SISSEJUHATUS
Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic
Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames labi uuringu "Arvutite ja
interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".
Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist
uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase
aastakumne jooksul olnud uks enim arenenud majandusharu. Areng on
olnud markimisvaarne nii majandusharu rahalises vaartuses kui ka riistvara
ja tarkvara uleuldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu
kull selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega voime tunnistada, et Eesti
ei sorgi ka kogu ulejaanud maailma sabas vaid purib julgelt infomaailma
'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihuppe" projekt on
mitmeidki huviruhmi Eestis sundinud tosisemalt analuusima hetkeolukorda,
et moista, milliselt platvormilt me arenema hakkame voi oigemini, milline on
hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest soltumatult, ja kuivord
ning mis suunas oleks neid 'huppajaid' vaja suunata. Antud uuringu
esmane eesmark ongi anda labiloige veebruaris 1997 Eesti uhiskonnas
eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning
voimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes.
Uuring viidi labi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP
Eesti projekt). Voimaldamaks uhiskonnale oluliste andmete laialdasemat
kasutamist ja eneseanaluusi teostamist, siis on antud uuring lisaks
paberkujul taisaruandele ja luhikokkuvottele leitav ka Interneti
kodulehekuljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste
omandioigus kuulub Balti Meediateabe ASile.
Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas
on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud kusimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja
tabelaruanne.
METOODIKA KIRJELDUS
Valim ja kusitlus
Uuring viidi labi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades.
Kusitlustoos osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS EMORi
kusitlejat. Valimi koostamise aluseks voeti Eesti Statistikaameti
arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi
koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Valjavote on
esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike loikes, kelle arv on seisuga 1.
jaanuar 1996 1108167.
Kusitlus plaaniti viia labi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati
996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse,
rahvuse ja asulatuubi loikeid.
Andmetootlus
Andmete tootlemisel kasutati andmeanaluusiprogrammi ODIN.
Andmetabelite uurimisel ja tulemustest jarelduste tegemisel tuleb
arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% toenaosusega,
arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alaruhmade arvulist
suurust.
Teostajad
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimagi
Valimi koostamine: Helje Proosa
Kusitlustoo koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabeltootlus: Karin Laur
Graafilised tood: Garry Ingel
Tolkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
Tolkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimagi, Karin Laur
II TULEMUSED
2.1. Arvuti kasutamine uldse
Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakumneid varem
hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vaheste
spetsialistide parusmaa, kes suutsid nendega tootada, on muutunud
tanaseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate
eesmark on viia arvuti voi see mis arvutist alles jaab igauhe koju ning
vordustada arvuti telefoni, raadio voi teleriga.
2.1.1. Uleuldine kasutamine
Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud
oma elus personaalarvutit, kompuutrit.
Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat.
Kui kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende
vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekumnes.
Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel
on olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs
27%). Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus
noored (15-29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%),
noored eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Koige vahem
50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka ullatus, et erineva
tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud oppurid (80%). Ise
endale tooandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.
Reatootajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionaridest 4%.
Korgharidusega inimestest on arvutit kasutanud ule poole (57%). Alla
keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest,
kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (ule 2000 krooni sissetulek
pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see naitaja
1001-2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).
Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes
pole kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad
omakorda alljargnevalt:
? 84 tuhat (8% koigist vastajatest, 23% arvutit uldse kasutanutest) on kull
kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
? 53 tuhat (5% koigist vastjatest, 15% arvuti uldse kasutanutest) kasutasid
arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi
? 27 tuhat (3% koigist vastajatest, 7% arvutit uldse kasutanutest) kasutasid
arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nadala aega
tagasi
? 198 tuhat (18% koigist vastajatest, 55% arvutit uldse kasutanutest)
kasutasid arvutit viimase nadala jooksul
Arvutit vahemalt kord nadalas kasutanud jagunevad vastavalt
kasutatud paevade arvule:
? 39 tuhat (4% koigist vastajatest, 20% arvutit nadala jooksul kasutanutest)
kasutas arvutit uhel paeval nadalas
? 49 tuhat (5% koigist vastajatest, 25% arvutit nadala jooksul kasutanutest)
kasutas arvutit kahel-neljal paeval nadalas
? 62 tuhat (6% koigist vastajatest, 31% arvutit nadala jooksul kasutanutest)
kasutas arvutit viiel paeval nadalas
? 47 tuhat (4% koigist vastajatest, 24% arvutit nadala jooksul kasutanutest)
kasutas arvutit kuuel-seitsmel paeval nadalas
? 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat voib nimetada Eestis arvuti
kasutajateks (kasutanud arvutit vahemalt kord kuue kuu jooksul), kellest
sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit
viiel voi enamal paeval nadalas;
Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad
kasutavad arvutit 1-4 paeval nadalas;
Vahese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid
arvutit vahemalt kord 6 kuu jooksul kui vahem kui kord nadalas.
Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased,
48% korgharidusega, 67% juhid, spetsialistid voi iseendale tooandjad, 38%
on sissetulek pereliikme kohta ule 2000 krooni. Joonisel on margitud
sihtruhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud
keskmisest enam, rohelisega ja sihtruhmad, mis on arvuti sagedaste
kasutajate hulgas esindatud keskmisest vahem, punasega. Sihtruhmade
puhul, kus antud sihtruhma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on
kasutatud sinist graafiku tulba varvina..
Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab
nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.
Arvuti vaikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest
enam naisi ja mitte-eestlasi. Lahtudes vastustest kusimustele arvuti viimati
kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab
keskmiselt paevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastest
inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel
kasutuspaeval kokku ule kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise
aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja
poole tunni paevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nadala
jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45
minutit (108 minutit). Keskmine paeval arvutit kasutav inimene tootab,
kirjutab, mangib voi teeb midagi muud arvutis 177 minutit paeva kohta.
Nende, kes kasutasid viimasel paeval ule 3 tunni arvutit, hulgas on
enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
Koigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
? 54% kasutanud arvutit oma tookohal,
? 24% koolis,
? 20% kodus,
? 22% soprade ja tuttavate kodus,
? 6% teiste pereliikmete too juures,
? 12% soprade, tuttavate too juures,
? 1% mujal.
? 71% arvuti kasutajatest on ainult uks koht, kus nad arvutit on viimase 6
kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm voi enam.
Viimase nadala jooksul on kasutanud tookoha arvutit 41% arvuti
kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, soprade
tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Koigist, kes viimase nadala jooksul
arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on ules kahe kolmandiku
(68%) mehed ja 87% eestlasi.
Koigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel
peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tookoht (45%), millele jargnevad kool
17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks soprade,
tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta oelda ning ulejaanutel on mingi
muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51%
juhtudel oma tookohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
Tookoht on peamine arvuti kasutuskoht koigile, kes tootavad (va
reatootajad), 30-39aastastele, korgharidusega inimestele. Koolis kasutavad
arvutit peamiselt oppurid ning keskmisest enam vaiksema sissetulekuga
peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on kullaltki tahtsal
positsioonil vaesematest peredest parit laste ja noorukite jaoks esmase
arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud,
siis on kullaltki tahtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%
inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti jargmise 12
kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes voib-
olla hakkavad kasutama. Ule kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti
arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti
kasutajatele voib lisanduda jargmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat
inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha jargmise
12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest
ning 16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-
74aastastest.
2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
Kusides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile
vois oigustatult tekkida kusimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad.
Kuna koik arvutit iseloomustavad sonad olid toodud kirjalikult kaardil, mis
esitati vastjale, siis oli voimalikult minimiseeritud kusitleja roll (haaldamine
jne.). Koigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti
kasutamisel, ei leidnud ainult 5% uhtegi iseloomustajat, mis sobiks tema
peamise arvutiga. Ulejaanute vastustest selgus peamiste arvutite
varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit
peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole
tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti votta
reservatsiooniga.
Koigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid
seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39%
modem, 10% joystick ja 24% helikaart. Ule veerandi vastajate arvutid on
lokaalvorgus (30%) voi uhendatud Internetti (27%).
Koigist inimestest, kes kasutavad oma tookohal arvutit on 47% selle
arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste
osakaal tapselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et
sageli voib oma tookohal arvuti juurde paasemine paljudel tootavatel
inimestel jaada selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.
2.2.2. Arvuti kodus
7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2%
on isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer.
Lisaks saab 3% ise voi keegi pereliige kasutada tookoha kaasaskantavat
arvutit. Arvuti kasutamise voimalus kodus on 11% inimestest. Nendest,
kellel on voimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka
kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40
miljonit USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on
arvatavasti uks korgemaid naitajaid maailmas.
Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti voi isiklik
kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on
sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28%
helikaart. Ule kumnendiku kodus olevatest arvutitest on uhendatud
Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete
analuusimisel, sest ule poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist
omakorda ei kasuta arvutit uldse.
Jargmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise voi plaanib
keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on
kodus tavaline personaalarvuti voi isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda
teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni voi vahem pereliikme
kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis ule 2000 kroonise
sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb jargneva 12 kuu jooksul arvutit
muretseda 13%.
2.3. Arvuti kasutamispohjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud
tekstitootlusprogramme, 64% on manginud arvutimange, 43% on
kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on tootanud
raamatupidamisprogrammidega voi lugenud Internetis kodulehekulgi. 18%
arvutikasutajatest on saatnud voi saanud e-maili.
Viimase 7 paeva jooksul on tekstitootlusprogramme kasutanud 41%,
arvutimange manginud 31%. Interneti kodulehekulgi on viimase nadala
jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta
arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitootlust, 39% arvutimangude mangimist
ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on uheks peamiseks
tegevuseks internetis kodulehekulgede lugemine.
Naiste jaoks on meestest tahtsamaks ainult
raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest
tahtsamaks programmeerimine ja too raamatupidamisprogrammidega.
2.3.2. Interneti kasutamine
69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% koigist 15-
74aastastest Eesti elanikest. Vorrelduna 1996. aasta sugisega on Interneti
kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Vordluseks voib mainida, et Nua
Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5%
Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996
aasta lopuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17%
Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli voimalik internetti
kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli
martsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu
andmetel 24% voimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti
viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nadala jooksul.
Interneti nadalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% koigist
interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekulgi viimase nadala
jooksul. Markimist vaarib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti,
millel on interneti uhendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate
jaotus soo loikes palju uhtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi
62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute pohjal selleks
protsendiks 90%. Vorrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud,
siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka
teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lahtuvalt uuringust GVU WWW
Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas
naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi
interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud
nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses
20-29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29
aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad
monevorra nooremad 29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub valja kaks suurt gruppi: uhed, kes
on juba ule 1,5 aasta kodulehekulgi lugenud (25%) ja teised, kes on
toelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud).
21% interneti kasutajatest markis, et nad vaatasid internetis kodulehekulgi
esimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui interneti viimane kasutuspaev ja arvutikasutamissagedus on
samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis voib oletada, et 3.5%
Eesti elanikest kasutab keskmisel paeval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised pohjused interneti
kasutamiseks, siis kaks kolmandikku markis huvi mingi teema vastu. Ule
poolte puhul oli pohjusteks ka too jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja
meelelahutus (53%). Tahtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku
info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud kusitluse
pohjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli
pohjus seotud haridusega. Vordluseks voib tuua Jaapani interneti
kasutajate pohjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tooga seotud
informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase
teema kohta otse ei kusinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja
kasutus(log)failidest naitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka
Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas
vaike, siis piirdusime hetkel ainult mone uldkusimusega. Samas on vaga
tahtis antud uuringuprojekti jatkamisel ka interneti kasutajate tapsem
uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vahemalt 200-300
vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile on saanud voi saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti
elanikku ehk 18% koigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui
aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis
praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on
e-maili teel suhtlemisel vaga suur potentsiaal. Forrester Research
ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili
kasutajaid USAs 15% elanikkonnast.
Koigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili kusiti nende e-
maili aadressi tuubi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43%
kasutab asutuse, firma uldist e-maili, 8% kasutab mone teise inimese
isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei
osanud selle kohta midagi oelda.
2.4. Marksonade teadmine
Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise
meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid marksonu arvuti- ja "uue
meedia"-alase info edastamiseks. Paris antud teema alguses esitati
vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sonad, mille puhul paluti inimesel
oelda, milliseid nendest sonadest oli ta kuulnud enne tanast intervjuud. Neli
sona, mille tundmist me antud aruandes analuusime on Internet, World
Wide Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihupe".
Sona "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) koigist vastajatest.
Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi ule poole (55%).
Sona teavad paremini nooremad ja korgema haridusega inimesed, samas
50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sona ainult 27%.
Teised sonad on veidi raskemad. Sona "elektrooniline post (e-mail)" oli
kuulnud ainult 40%, "Tiigrihuppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset
sona "World Wide Web" ainult 12%. Sonu "elektroonilise post" ja "world
wide web" teadsid enam samad ruhmad, mis "Interneti" puhul: noored,
rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrihuppe" projekt on kullaltki selgelt
teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-
eestlastest oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad
vanuseruhmad teavad "Tiigrihupet" kullaltki sarnaselt. Korgharidusega
inimeste hulgas on "Tiigrihuppe" projektist teadjaid 56%.
Vordluseks on voimalik tuua oktoobris 1996 labiviidud Advertising
Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal
teadis sona "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid
vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies
kuulnud sonast "Internet".
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks voimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning
moistmaks hirme, mis voivad inimest kammistada arvutite ja interneti
kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat vaidet, mis kasitlesid teatavat
arvutitega seotud hirmu, ohtu voi hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta
on selle vaitega taiesti nous, uldiselt nous, uldiselt ei ole nous voi ei ole
uldse nous. Alljargnevalt vaatleme vaidetele antud vastuseid lahemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, uksikindiviidist tulenev
hirm arvuti kui masina ees. Moistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud
kusimuses, kasutasime kahte vaidet, millest esimene oli sonastatud:
"Arvutite kasutuselevott on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm arvutite
ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".
Teiste uhiskonnaliimete voimaliku hirmuga arvutite ees noustus 28%
koigist vastanuist, sellega ei olnud nous 54% koigist vastanuist. Teistest
enam noustusid selle vaitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole
arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lahema 12 kuu jooksul teha (41%).
62% vastanuist noustus vaitega, et neil pole personaalselt mingit
hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate
hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on markida, et ka arvutit mitte
kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu
arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni
kasutanud, kuid plaanivad seda teha jargmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud
nous vaitega).
Vaadeldes nende vaidete omavahelisi koosmojusid, siis koige enam
oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu
arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on
takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei uhe ega
teise variandi puhul oma hoiakut valjendada.
Kultuurilisi hirme otsustasime moota kahe vastandliku vaitega, millest
esimene kolas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega
seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine
mojub soodsalt meie kultuurile".
Koigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise
arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle vaitega nous.
Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nous 15%
vastanuist.
oigist vastanuist 38% ei olnud nous sellega, et inglise keel on ohuks
eesti keelele ja olid nous, et internet on soodsa mojuga eesti kultuurile.
16% oli neid, kes noustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti keelt
kui ka sellega, et internet avaldab soodust moju meie kultuurile. 12% oli
neid, kes ei osanud ei uhe ega teise vaite puhul seisukohta votta.
Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mootsime kahe vaite abil "Riigi-
ja omavalitsused peaksid enda tood puudutava informatsiooni avalikustama
ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad)
peaksid olema internetiga uhendatud arvutid, mida oleks voimalik tasuta
kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma too kohta info avaldama
ka interneti kaudu noustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%.
Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.
Koigist vastajatest 51% oli nous molema vaitega. 16% toetasid
internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite too
avalikustamise kohta interneti kaudu.
Moistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kattesaadavusega,
kasutasime samuti kahte vaidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes
on olemas arvuti" ja "Arvuti jaab tanu oma hinnale ainult rikkamate inimeste
parusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nous, et peagi on enamikes kodudes
arvuti, siis ule kolmandiku (35%) ei noustunud sellega. Moni vaide hiljem
noustus 73% inimestest, et arvuti jaab rikkamate inimeste parusmaaks.
Sellele vaitele oli vastu ainult 20% vastajatest..
Seetottu pole ka ullatus, et 37% inimestest toetab molemat
vastandlikku vaidet. Moistmaks selle vastuolu tahendust, tuleb jargmises
uuringutsuklis lisada antud teema juurde selgitavaid kusimusi. 30%
vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetottu pole seda ka enamikes
kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
Moistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel
demokraatlikumaks, kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks vaidet
"Arvutid ja internet voimaldavad monel inimgrupil haarata kontrolli maailma
ule" ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine voimaldavad muuta maailma
demokraatlikumaks". 44% vastajaist on nous esimese vaitega ning 29% on
selle vastu, mis naitab, et hirm "Big brother is watching You" on veel taiesti
olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nous selle vaitega
34%, medium user'itest 44% ja light user'itest 51%. Ule poolte (53%)
noustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma
demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.
Ule veerandi vastajaist (26%) noustub kahe nii teineteist valistava
kuid samas ka taiendava vaitega. 18% leiab, et voimu haaramine ei ole
voimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Monevorra
korgem (18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei uhe ega teise vaite
suhtes seisukohta votta.
Moistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale
infoallikale, siis paluti valjendada oma suhtumist vaitesse, et "Minu arvates
on voimalik internetiga samavaarset infot katte saada ka raamatute ja
ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle vaitega nous ning leidsid, et
raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivoimeline internetiga. 34% ei olnud
sellega nous.
62% vastajaist noustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et
teha tooasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei noustunud nendega. Arvuti
heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega noustus ja 54%, kes sellega
mitte nous ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vahem inimene on arvutit
kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et
teha tooasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi
seda teha noustub vaitega 67% ja selle vastu on 20%.
| |
